XAVIER DE LE RUE - LUMELAUASÕIT
INTERVJUU
Kuidas lumelauasõiduni jõudsite ja mis tõmbas teid freeride'i juurde?
Ma alustasin suusatamisega üsna varakult, nii kahe ja poole aastaselt. Osalesin võistlustel ja käisin suusaklubis. Ühel päeval aga otsustas mu vend, et tal on tavalisest mäesuusatamisest kõrini ja me otsustasime lumelauasõiduga kätt proovida. Nüüd nägime ümbritsevat hoopis uues valguses ja uus kiirelt arnev spordiala haaras meid üdini endaga. Ma läbisin lumelauasõidu omandamise kõik astmed, osalesin pea igal üritusel ja võitsin neli boardercross meistrivõistlust. Nüüd olen ma juba mitu aastat pühendunud oma kauaaegsele kirele - freeride'ile. Kahel viimasel aastal võitsin ma Freeride World Tour'i.
Kas boardercrossilt freeride'ile üleminek oli raske?
Alguses üritasin oma kiirust kontrolli all hoida, kuna kõik ütlesid, et ma sõidan liiga kiiresti! Freeride'i puhul peab kiirus olema väiksem, kuna seal on terve rida riske. Kiiresti sõites võite end vigastada. Mina aga lasin kiirustel tasapisi kasvada ja leidsin, et kiiresti sõites tunnen ma end palju vabamana - ma sain teha endavalitud pikkusega hüppeid ja tajuda maapinda paremini. Ma olin omas elemendis.
Mis jäi meelde Freeride World Tour'ilt?
See aasta oli esimena aasta Freeride World Tour'il, mil ma tundsin end freeride'i võistlusel tõesti vabalt. Minu kogemused andsid mulle täiendava edumaa, võimaldades mul sõites lõdvestuda. Esimest korda mõtlesin ma hooaja lõpus: "Vau, nüüd ma näitasin neile, mida ma suudan."
Kas arvate, et olete näinud kõike, mida alal on teile pakkuda?
Ma olen õnnelik, kuna tunnen, et õpin palju uut. Ma tunnen, et mul on veel palju õppida ja pikk tee minna. Ma õpin ennast paremini tundma, kuidas ennast järk-järgult ületada, kuidas tunnetada oma piire, kuigi ma lähen vahel mõne asjaga liiale, eriti kuna tegemist on suhteliselt ohtliku keskkonnaga.
Mida kogesite 2006. aasta olümpiamängudel ja milline on lähenemine selle aasta mängudele?
Ma olin tõepoolest võistluse favoriit ja tegemist oli esimese korraga, mil boardercross oli olümpiamängude võistluskavas. Ma arvasin, et olen kogu pingest üle. Ma arvasin, et see ei saa mind mõjutada, kuid tegelikult pani see mulle kõva paugu. Ma ei arva, et vigastused juhtuvad juhuslikult. Üks kuu enne võistlust murdsin ma küünarluu ja ma poleks pidanud võistlema. Minu etteaste näitas hästi minu vormi. Õnneks oli mu noorem vend minuga. Ta ilmus eikusagilt ja ütles: "Mida? Kas sinuga on kõik? Oota, ma teen seda sinu eest." Ta oli tõesti tubli ja lõpetas medaliga. Olümpiamängud on tõesti kordumatu sündmus ja sel aastal on minu eesmärgiks endast kõik anda.
Milised on teie järgmise hooaja eesmärgid?
Minu hooajale lisavad värvi sellel aastal toimuvad olümpiamängud. Ma osalen Freeride World Tour'il, millel on üle kogu maailma neli etappi, ja Vancouveris toimuvatel olümpiamängudel. Igal juhul ei lähe ma kuhugile vaid selleks, et seal loodust nautida!