AURELIEN DUCROZ - MÄESUUSATAMINE

ESITLUS

INTERVJUU

Kuidas sa suusatama hakkasid ja mis tõmbas sind freeride'is?

Mu isa töötab mäegiidi ja ema suusainstruktorina. Nii sattusin suusatamise juurde juba väiksena. Ma hakkasin suusatama kahesena ja viieselt osalesin oma esimesel mäesuusavõistlusel. Selle spordiga tegelesin järgmised kümme aastat, kuni 14-aastaseks saamiseni. Siis tegin väikese suunamuutuse ja hakkasin tegelema suusahüpetega.Tol perioodil olin ma mäestlaskumiseks veel liiga väike ja kerge - ma sain kogu aeg pähe ja see viskas mul üle. Suusahüppajad pididki olema väikesed ja kerged ning siis ma otsustasingi prooovida. 2002. aastaks oli asjade korraldus föderatsioonis mulle vastumeelseks muutunud. Samuti olin ma pidevast näljatundest väsinud. Olin olnud viis aastat dieedil, et suusahüpete jaoks võimalikult kerge püsida. See oli psühholoogiliselt väga raske. Ma ei kannatanud seda enam välja ja hakkasin puudust tundma mäel olemisest. Suusahüpete puhul oled sa mägikeskkonnast ja loodusest rohkem eraldatud kui freeride'i puhul ja ma ei kannatanud seda enam välja. Siis ma otsustasingi kõigest loobuda ja oma suusajuurte juurde tagasi tulla, sedakorda freeride'i avastades.

Millised mälestused on sul sinu esimesest Nissan Xtreme'i võidust 2006. a. Vebrieris ja 2009. aasta MMilt?

2006. aasta oli vapustav, kuna selleks ajaks ei olnud ma veel freeride'iga kaua tegelnud. Olin 23-aastane ja üks noorimaid osalejaid. Kõigepealt sõitsin endast kümme aastat vanema Kaj Zackrissoniga viiki - see oli pisut nagu endale spordis nime tegemine. Tegemist on kõige suurema ja tehnilisema sõiduga, mis meelitab kohale kõik tipptegijad, ja seal suutsingi oma jala freeride'i maailma ukse vahele saada. Mul ei lähe eales meelest 2009. aasta freeride'i MMi võitmine, kuna see oli viimase võistluspäevani välja väga stressirohke võistlus. Ei olnud selge, kes võidab Nissan Xtreme'i Verbieris ega ka maailmameistrivõistlused. Lõpuks õnnestus mul maailmameistritiitel endale saada. See oli midagi, mille nimel ma olin juba aastaid võidelnud. Ma olin oma eesmägi saavutanud - see oli uskumatu päev.

On teil väljaspool hooaega vormispüsimiseks mingi eritreening, mille abil võistlusteks valmistute?

Minu suvisel ettevalmistusel on mitu etappi. Ma treenin kolm või neli hommikut nädalas, et olla vormis ja säilitada see läbi terve suve. Füüsilist treeningut on mulle vaja, et katsumustele vastu panna, ja ma eelistan seda teha koos personaaltreeneriga, kes mind motiveerib ja innustab edasi liikuma. Mulle meeldib seda nii teha ja see sobib mulle.

Millised omadused peaksid ühel heal freerideril olema? (Ja mis nõu te neile annaks?)

Sa pead teadma riske, sul peab olema selge pea õlgadel ja piisavalt alandlikkust mägede suhtes. Õnnetused juhtuvad just siis, kui sa endas tõeliselt kahtled ja kartma hakkad, kuna siis tekib paranoia, mis hakkab lumepallina veerema... Minu jaoks on hirm midagi sellist, mis hoiab sind tagasi. Päev, mil ma hirmu tunnen, jääb ka viimaseks päevaks, mil ma mäel võistlemisjärjekorra sisse võtan.

Rääkige meile ka oma teisest kirest - purjetamisest.

See on mulle uus väljakutse ja keskkond, mida ma eriti hästi ei tunne. Ma pean kõike õppima ja see kõik huvitab mind väga. Mul on suur isu rohkem teada saada. Seetõttu paningi ma kokku Latitude Neige Longitude Mer projekti, mis sisaldab endas toimetulekut neljal aastaajal kahe aasta vältel. Alates sellest sügisest on mul eesmärgiks osaleda kaks hooaega Freeride World Touril ja kaks hooaega Mini 6.50-l, mis on 6,5 m jahtide üksiksõit üle Atlandi. Teise aasta lõpul üritan üksi üle Atlandi sõitu La Rochelle'ist Salvador de Bahiasse ja seda ilma sidevahendite ning abilisteta. Mul on sõidu ettevalmistamiseks aega kaks aastat. Mõlemal juhul tunned sa end pisut sissetungijana. Esimesel juhul, kui oled 50° laskumisel või 50 cm värskel lumel - see ei ole looduse poolt suusatamiseks loodud keskkond. Teisel juhul, kui sõidad 6,5 meetrise paadiga üle Atlandi - ka see pole looduse poolt nii ette nähtud ja tundub, et sa nagu läheksid mingite reeglitega vastuollu. Kui sa aga hoolid ümbritsevast ja hoiad pea selge, siis kõik toimib. Sa pead vaid hoolikas olema.

Millised on järgmise hooaja peamised eesmärgid?

Loomulikult kavatsen ma naasta Freeride World Tourile ja seda tehes ennast mitte odavalt müüa - ma tulen, et võita!

NISSAN JA MINA